Miks Eeva ?
Milline peaks olema hea majandustarkvara ja mis muudab Eeva parimaks.
1. Programm peaks vastama Eesti seadustele, et teda oleks üldse võimalik kasutada. Programmis
peaks olema sisse ehitatud Eesti raamatupidamisseaduse poolt nõutav bilanss: vastavad jaotised
peaksid programmis juba olema kontoklassidena välja toodud. Programm peaks esitama aruanded
automaatsel äriregistrile, äriregistri formaadis bilanss, kasumiaruanne, rahavood, omakapitali
muutuste aruanne, kohustuslikud lisad.
Aruannete saamiseks on piisav iga konto juures sobiliku kontoklassi ära näitamisest. Muidu peab
kontode lisamisel paljusid aruandeid parandama.
Eestis on võimalik kasutada kahte kasumiaruande skeemi: skeem 1 ja skeem 2. Programmis peaksid
need mõlemad sees olema (kontoklassid skeem 1 ja 2 järgi) ja neid peaks saama otse kasutada, ilma
et midagi kirjeldaks.
2. Rahavoogude aruande olemasolu. Eesti raamatupidamisseaduse järgi on nõutav see aruanne.
Käsitsi on seda ebamugav koostada. Programm peaks koostama selle kontoklasside põhjal
automaatselt.
3. Kassa olemasolu. Saab teha kassaordereid, need ümardada 5 sendi täpsuseks, trükkida
kassaraamatut.
4. Eesti pankade modemside programmide toetus. Programm peaks toetama kõiki suuremaid Eesti
pankade programme. Tingimata oleks vajalik mitte ainult maksekorralduste moodustamine, vaid ka
laekunud maksekorralduste automaatne registreerimine. Kui vastava panga programm seda
võimaldab, siis oleks vajalik ka valuutakursside ja maksekorralduste tasumiste kuupäevade
automaatne täitmine.
5. Kas programm on bilansivõimeline. Programm peaks andma välja otse bilansi, ilma et väljatrükki
oleks vaja "kohendada".
Tuleks tähelepanu pöörata kahele asjaolule, mis on Eestis kasutusel:
a) Konto saldo kandmine aktivasse või passivasse sõltuvalt tulemusest:
Tehke katse: sisestage suure käibemaksuga ostuarve, et tekiks käibemaksu ettemakse. Programm
peaks selle kajastama automaatselt bilansi aktivas. See ei tohi jääda passivasse miinusega.
b) Kas programmis on kahepoolsed kontod. Arveldused ostjatega ja hankijatega peaksid olema
sellised: kord on võlg, kord ettemaks. Programm peaks sellised saldod iga kliendi jaoks eraldi
arvestama kas aktivas või passivas: kontol on mõlemapoolsed saldod.
Muidu peab ettemakseid arvestama eraldi kontodel ja nende vahel tegema tülikaid vahekandeid.
6. Ametkondade poolt nõutavad aruanded peaks programm väljastama otse blankettidele, et neid
poleks vaja käsitsi ümber kirjutada või siis summeerida. See puudutab järgmisi aruandeid:
maksudeklaratsioon FDSD, kindlustatute nimekiri haigekassale, käibedeklaratsioon. Selliseid
aruandeid on käsitsi tülikas täita, kui juba raamatupidamisprogramm on olemas ja seal andmed on sees.
7. Programm peaks võimaldama muuta KÕIKI väljundvorme, mitte ainult arve blanketti. See lubab
kohandada neid kasutaja äranägemise järgi ja teha juurde oma vorme.
8. Peaks olema võimalik muuta andmete valiku tingimust ja andmete järjestust. Siis saab teha juurde
muutuvas maailmas vajalikke asju.
9. Laoseisu arvutus peab olema mõlemas Eesti raamatupidamisseaduse poolt lubatavas, nii FIFO kui
ka keskmise meetodil. Siis saab kasutaja valida, kumba meetodit on otstarbeks kasutada.
10. Programmil peaks olema põhjalik toetus. Programmi tootja peaks olema Eestis. Paljudel juhtudel
on konsultatsioonide andmiseks kasulik programmi teksti vaadata, seda saab teha vaid kohapealne
tootja. Kohapealse toetuse olemasolu oleks vaja ka installeerimisel arvutivõrkudesse.
Arvutid/võrgud on pealtnäha sarnased, kuid ikkagi mõnes mõttes erinevad ja installeerimisel võib
tekkida probleeme. Mitte-kohapealse toetuse olemasolul jääb kas probleem lahendamata võib
peab kutsuma kohale konsultandi kaugelt.
11. Programmi peaks olema võimalik paigaldada tavalisse arvutivõrku, ilma mingi kalli eraldi
serverprogrammi olemasoluta. See tagaks programmi ühilduvuse iga arvutivõrguga. Peale selle
oleks vaja võimalust ühes kohas programmi sisestatavaid andmeid samaaegselt teisest kohast
muude vahenditega (Word, Excel) väljatrükkida.
12. Graafiline analüüs. Programmiga peaks saama teha graafikuid temaga kaasas olevate
vahenditega. Soovitavalt peaks kasutama selleks standardset MS-GRAPH programmi.
Analüüsiks peaksid olema müügi pingeread, kasumi graafiline analüüs. Peaks olema võimalik
koostada kaupade müügist risttabelit ja seda vaadata 3-mõõtmelise graafikuna, siis saab teha
korralikku analüüsi.
13. Süsteemi avatus. Programm salvestab andmeid üldlevinud formaadis, näiteks .dbf formaadis.
Selleks peaks ta olema tehtud standardse andmebaasisüsteemiga. Hoiduda tuleks suletud ja
kirjeldamata andmebaasidest. Standardseid andmeid saab otse lugeda. Näiteks samal ajal kui
müügimees salvestab ostjat, saab näiteks MS-EXCEL neid andmeid ilma ümberpumpamata
kasutada. Vastasel juhul peab andmed eksportima eraldi faili, see võtab aega ja on ebaoperatiivne.
14. Programmi koostamisel võidaks olla arvestatud inimese nõrkust eksida. Seetõttu võiks
programm olla raamatupidajale hea abimees ja võimaldada korrigeerida ebaõigesti sisestatud
dokumente.
15. Programmis peaks olema rahavoogude analüüs ja prognoos maksetähtaegade järgi. Äri muutub
järjest intensiivsemaks, vaja järjest täpsemalt maksetähtaegu jälgida. Samuti on vaja prognoosida
raha laekumist ja kulutamist.